Lõpetuseks..

“Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel omalt põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski. Selles oli nagu mingisugune esimese armastuse õnnevärin ja joovastus, millest aimu ainult sellel, kes seda ise millalgi tundnud. “
(Anton Hansen Tammsaare, romaan “Tõde ja õigus”, I osa, 1926)


Minu seitse nädalat Prokuratuuris on nüüd läbi. Õigemini, läbi ei ole siin miski, sest Prokuratuuris käin ma edasi :)


Võtan siis lühidalt kokku oma praktika:
Ma olen esimesed erialased-tööalased sammud teinud Riigiprokuratuuris, külastanud Tallinna Vanglat, Maksu- ja Tolliametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, Riigikogu Kantseleid, Harju Maakohust. Värvanud uusi töötajaid Haapsalusse, läbinud erinevaid koolitusi, võtnud vastu Bulgaaria prokuröre, suhelnud inimestega pea üle terve Euroopa. How cool is that?!:)


Olen kindel, et nägin seitsme nädala jooksul oluliselt rohkem, kui mõni inimene terve elu jooksul. Tahan tänada kõiki neid, tänu kellele minu praktika teoks sai. Usun, et tunnete end ära! :)